Võsalõikus
Kraaviperv, mis kolm aastat tagasi oli lage, on täna läbimatu. Võsalõikus käsitsi — kraavipervad, sihid, põlluservad ja õuealad Valga-, Võru-, Põlva- ja Tartumaal.
Suve teine pool ja varasügis on parim aeg. Sel ajal on puu toiduvarud võrsetes ja lehtedes, mitte juurtes. Kännust ajab pärast vähem uut võsa kui kevadisel lõikusel, kus juur on täis energiat ja vastab lõikusele tihedama kasvuga.
Talvel saab teha seal, kus suvel ei saa. Külmunud maa kannab, märg nurk on läbitav ja lehtedeta võsas on näha, mis kus kasvab. Miinus: lume all ei näe, kuhu jalg läheb.
Kevad on halvim aeg — lindude pesitsusaeg ja kõige tugevam järelkasv.
Kolme aastaga läheb kinni. Kinnikasvanud kraav ei juhi vett ja märg laik põllul kasvab aasta-aastalt suuremaks.
Kinnikasvanud siht tähendab, et piir ei ole enam nähtav ja metsa ei pääse ilma end läbi murdmata.
Serv nihkub igal aastal paar meetrit põllu poole. Kümne aastaga on hektar kadunud.
Noor kuusk õuenurgas kasvab märkamatult, kuni ta on maja kõrgune ja vari katab akna.
Mulcher ja freesija on kiired seal, kus on ruumi ja kandev pinnas. Meie teeme mootorsae ja võsatrimmeriga seda, mida masin ei saa: kitsas perv, järsk nõlv, märg maa, kivine pind, vana õueala, kus on marjapõõsad ja kaev vahel.
Käsitsi tehes valitakse ka, mis jääb. Masin võtab kõik ühtlaselt, saemees jätab alles pihlaka, noore tamme, marjapõõsa — selle, mida omanik tahab hoida.
Risu kuhjadesse koristamine käib töö juurde. Äraveo kohta ei anna me lubadust enne, kui oleme kohta näinud — see sõltub ligipääsust, kogusest ja sellest, kas materjalist on midagi kasutada.
Jämedam materjal läheb tihti küttepuuks. Peenike risu jääb enamasti kohapeale kuhja, kus ta paari aastaga vajub kokku.
Päring
Kirjuta, kus koht asub ja mis seal kasvab. Kõige rohkem aitavad pildid ja lühike video — nendelt on näha tihedus ja ligipääs, mida sõnadega on raske edasi anda.